Kunezibonakaliso zokuqala zokuxwayisa zakuqala. Kunezici ezinobungozi, izinto ezenza kube lula ukuthi unenkinga yokukhulelwa. Nakuba imibhangqwana eminingi ingenayo izibonakaliso noma izimpawu, uma unayo, kufanele ukhulume nodokotela wakho ngokushesha kunakamuva.
Ukungaqondi kahle kuchazwa ukuthi ubuye wazama ukukhulelwa kanjani isikhathi eside.
Uma ngabe uzame unyaka owodwa ngaphandle kokuphumelela-noma izinyanga eziyisithupha, uma uneminyaka yobudala engama-35 noma ngaphezulu -ngabe udokotela wakho uzokuthola ukuthi unamandla. Kodwa kufanele uzame unyaka ukwazi ukuthi kungenzeka kube nenkinga?
Nazi ezinye imibuzo ozibuze yona nomlingani wakho. Uma uphendula u-yebo kunoma yikuphi kwalokhu, khuluma nodokotela wakho ngaphambi kokuba uchithe unyaka uzame wena.
Imijikelezo Engavamile Yokuya
Lapho ukuqala ukuya esikhathini, ukuba nezinkathi ezingavamile kungajwayelekile. Kuthatha umzimba kancane ukuba ulawulwe. Uma usudlulile eminyakeni yakho yentsha, imijikelezo yakho kufanele ibe njalo. Umjikelezo ongavamile ungaba ifulegi elibomvu ngezinkinga zokungakhulelwa futhi kungase kube uphawu lwezinkinga zokuvuthwa.
Uma imijikelezo yakho ilula noma ingapheli (izinsuku ezincane ezingaphansi kwezinsuku ezingu-24 noma ezingaphezu kwezinsuku ezingama-35), noma zifika ngokungalindelekile, khuluma nodokotela wakho. Uma ungatholi isikhathi sakho , kufanele ukhulume nodokotela wakho.
Kunezimbangela ezihlukahlukene zezinkathi ezingavamile. I-Polycystic ovarian syndrome (i-PCOS) ingenye yezimbangela ezivame kakhulu zemijikelezo engavamile kanye nokungazalwa okuhlobene nesifo sofuba. Ezinye izimbangela zezinkathi ezingavamile zibandakanya i-hyperprolactinemia, ukungakwazi ukusebenza kwe-ovarian eyinhloko , ukungasebenzi komzimba we-thyroid, izindawo eziphansi ze-ovarian , ukuphelelwa yisikhathi noma ukuvivinya umzimba ngokweqile, nokuzivocavoca ngokweqile .
Ukukhipha okukhanyayo / okuqine kakhulu nama-Cramps
Ukwephula okuthile phakathi kwezinsuku ezintathu kuya kweziyisikhombisa kungabhekwa njengokujwayelekile. Kodwa-ke, uma ukuphuma kukhanya kakhulu noma kunzima kakhulu futhi kunzima kakhulu, kufanele ubone udokotela wakho.
Ezinye izimpawu ezihlobene nesikhathi-sikhathi ezingase zibonise inkinga yokuzala zihlanganisa:
- Izinguquko eziphawulekayo ekukhunjeni kwegazi
- Izinguquko ezibalulekile ngobude bezinsuku zokugaya
- Izikhukhula ezinzima kakhulu
- Ukubona okungavamile phakathi kwemijikelezo
Izikhwama zesikhashana eziphazamisa impilo yakho yansuku zonke zingaba uphawu lwe- endometriosis noma isifo sokuvuvukala esiswini , kokubili okungabangela ukungasebenzi. Zombili lezi zifo ziba zimbi nakakhulu, ngakho-ke kubalulekile ukuthi ungasheshi ukufuna usizo.
Ubudala: Older Than 35
Kokubili ukuzala kwesilisa nabesilisa kunciphisa ngeminyaka. Ingozi yokungabi nabantwana inyuselwa eminyakeni engama-35 kwabesifazane futhi iqhubeka ikhula ngesikhathi. Owesifazane oneminyaka engu-30 ubudala unethuba elingamaphesenti angu-20 lokukhulelwa nganoma iyiphi inyanga eyodwa, kanti owesifazane oneminyaka engu-40 ubudala unamathuba angu-5 kuphela. Abesifazane abangaphezu kuka-35 banamathuba amaningi okuthola ukukhulelwa kwesisu futhi babe nengane enesifo sokubeletha.
Ukuzala komuntu nakho kuthinteka iminyaka , nakuba kungenjalo njengabesifazane. Ucwaningo luye lwathola ukuthi ngenkathi ekhulile, ukuzala komuntu kanye nesimiso sempilo yesilisa kunciphisa, kuhlanganise nokwanda kwe-DNA-eyalimala isidoda.
Ubudala besilisa buhlanganiswe nengozi eyengeziwe yokukhulelwa kwesisu, ukudlula kwezinkinga zofuzo, kanye nokukhubazeka komzimba. Ukukhula komuntu wesilisa kuye kwahlanganiswa nezinga eliphezulu le-autism kanye ne-schizophrenia.
Iningi lezinhlolovo nezifundo zocwaningo phakathi neminyaka ziye zathola ukuthi abesifazane abaningi (namadoda) abazi ukuthi ukuzala komkakho kunciphisa kangakanani ubudala. Abantu bavame ukugxila amathuba abo okukhulelwa eneminyaka engu-40 noma engu-44. Noma bacabanga ukuthi ukwelashwa kwe-IVF kuphela kungabhekana nalolu daba. (Awukwazi.)
Ucwaningo oluthakazelisayo lubheke ukuthi iminyaka engakanani umbhangqwana kufanele uqale ukuzama ukuba nomndeni, ngokususelwa ezinganeni ezingakapheli abafuna ukuzenza nokuthi ngabe zivulekile yini ukwelashwa kwe-IVF.
Uma ungavulwa ukwelashwa kwe-IVF, kufanele uqale ukuzama ukukhulelwa
- Ngeminyaka engu-32, uma ufuna amathuba engamaphesenti angama-90 okuba nengane eyodwa
- Ngeminyaka engu-27, uma ufuna izingane ezimbili
- Ngeminyaka engu-23, uma ufuna izingane ezintathu
Uma uvulekile ku-IVF, lolu cwaningo lubonisa ukuqala umndeni wakho
- Ngeminyaka engu-35, uma ufuna amathuba engamaphesenti angama-90 okuba nengane eyodwa
- Ngeminyaka engu-31, uma ufuna izingane ezimbili
- Ngeminyaka engu-28, uma ufuna izingane ezintathu
Imithi yokwelapha i-IVF iphinde ithinteke ngumuntu wesilisa. Ucwaningo olulodwa lwathola ukuthi ngonyaka owodwa owengeziwe wonyaka wobazali, kwakukhona amaphesenti angu-11 okwandisa ukungavumelani nokukhuphuka kwamaphesenti angu-12 ezinkingeni zokungazalwa ngokuzalwa.
Yiqiniso, ngisho noma usemncane, awuqinisekisiwe ingane. Abesilisa nabesifazane abasencane bangakwazi futhi ukuzwa ukungabi nabantwana.
Ukubeletha kozakwethu
Ukuhlukunyezwa kwamadoda akukhona ngaso sonke isikhathi okusobala, futhi akuvamile ukuthi izimpawu. Ngokujwayelekile, izibalo ezincane zesibindi noma ukuvinjelwa kwesidoda kunqunywa ukuhlaziywa kwesidoda . (Ngamanye amazwi, kuzodingeka uhlole ukuhlolwa kokuzala ukuze uthole inkinga.)
Kodwa uma umlingani wakho ehlangabezana nokuhlukunyezwa ngokocansi, lokhu kungase kube ifulegi elibomvu lokungapheli.
Isisindo
Isisindo sakho sinendima enkulu ekuzaleni kwakho. Ukweqisa ngokweqile- noma ukugcoba kakhulu-kungaholela enkingeni yokukhulelwa. Eqinisweni, ukukhuluphala kungase kube esinye sezimbangela ezivame kakhulu zokuphefumula okungavinjelwa. Uma ukhuluphele, ucwaningo lithole ukuthi ukulahlekelwa ngamaphesenti amahlanu kuya kweshumi wesisindo sakho kungagxuma ukuqala ukuvuthwa.
Ukuba ngaphezu noma ukukhuluphala kungaphinda kube nomthelela omubi ekuzalweni kwesilisa. Amadoda ane-BMI engaphansi kuka-20 atholakale enesibalo esincane esiphansi samabhodlela kanye nesibalo sesidoda, kanti amadoda atholakalayo atholakale enamazinga aphansi we-testosterone nezinombolo eziphansi zedoda.
Uma unenkinga ngokulahlekelwa isisindo esengeziwe, khuluma nodokotela wakho. Ezinye izimbangela ze-hormonal zokuphelelwa yisisu zingabangela izinkinga zesisindo. Isibonelo, i-PCOS yandisa ubungozi bokukhuluphala futhi kwenzeka futhi kube imbangela yokungasebenzi.
Izinga lokuHlala
Ukungabi nalutho kuvame ukuhambisana nokuhluleka ukukhulelwa. Kodwa-ke, owesifazane obhekana nokukhubazeka okuphindaphindiwe angase adinge usizo lokukhulelwa.
Ukuthatha isisu akuyona into engavamile. Kwenzeka kumaphesenti angu-10 ukuya kwangu-20 okukhulelwa. Ukukhulelwa kwesisu okuphindaphindiwe akuvamile. Iphesenti elilodwa kuphela labesifazane lizokwehlisa ukukhulelwa ezintathu ngokulandelana. Uma uke waba nokuhlukunyezwa kokubili okulandelanayo, khuluma nodokotela wakho.
Ukugula Okungapheliyo
Izifo ezingapheli, kanye nezindlela zokwelapha, zingaholela ezinkingeni zokuzala. Isibonelo, isifo sikashukela, isifo se-celiac esingasetshenziswanga , isifo se- periodontal , kanye ne-hypothyroidism kungandisa ingozi yokugula.
Ngezinye izikhathi, ukwelashwa kwezifo ezingapheli kungathinta kabi ukuzala. I-insulini, ama-anti-depressants, nama-hormone e-thyroid angabangela imijikelezo engavamile.
I-Tagamet (cimetidine), imithi esetshenziselwa ukwelapha izilonda ze-peptic, kanti iminye imithi yokwelapha ngokweqile ingabangela ukungabi namuntu wesifo . Le mithi ingabangela izinkinga ngomkhiqizo wesilisa noma ikhono labo lokutshala iqanda.
Amanqamu adlule
Ezinye zokwelapha umdlavuza zingaholela ezinkingeni zokuzala. Uma wena noma umlingani wakho uphethwe ukwelashwa komdlavuza, ikakhulukazi ukwelashwa kwemisebe okwakuseduze kwezitho zokuzala, ukufuna impendulo kudokotela wakho kunconywa.
Umlando wama-STD
Izifo ezithathelwana ngocansi (noma ama-STD / STIs) zingaba imbangela yokungasebenzi . Ukutheleleka nokuvuvukala okuvela ku-chlamydia noma i-gonorrhea kungabangela ukuvinjelwa kwamatayipi omzimba . Lokhu kungenza ukukhulelwa kungenzeki noma kubeka owesifazane engozini yokukhulelwa kwe - ectopic .
Okufanayo kusebenza kumadoda. Ukungaphenduliwe, ukutheleleka kungabangela izicubu ezincane ngaphakathi kwendoda yokuzala, okwenza ukudluliswa kwesithombo kungasebenzi noma kungenzeki.
Ngenxa yokuthi i-chlamydia ne-gonorrhea ngokuvamile ayibangele izimpawu ezibonakalayo kwabesifazane, kubalulekile ukuthi uhlolwe lawa ma-STD. Izifo eziningi ezithathelwana ngocansi azibonakali kubantu besifazane. Ungase uzizwe uhle ngenkathi lesi sifo sigubha buthule izitho zakho zokuzala .
Uma unayo izimpawu ze-STI, bheka ngokushesha udokotela wakho, futhi uma usengozini yokuthola i-STI, thola uhlolo olujwayelekile ngisho noma ungenakulinganiswa.
Ukubhema Namazinga Okuphuza Utshwala
Cishe wonke umuntu uyazi ukuphuza nokubhema ngenkathi ekhulelwe kungukuthi akukho cha. Kodwa ukubhema nokuphuza ngenkathi uzama ukukhulelwa kuyinkinga.
Ukubhema kunomthelela ekuthini izibalo zesikhombisa , ukuma kwesidoda, nokunyakaza kwesilisa, zonke izici ezibalulekile zokukhulelwa. Impumelelo yezokwelapha ze-IVF itholakala ukuthi ihluphekile kubantu ababhemayo, ngisho nalapho i-IVF ne- ICSI isetshenziswa. (I-ICSI ihilela ukuthatha isidoda esisodwa futhi siyijobe ngokuqondile eqandeni.)
Ukubhema kuxhunyaniswe nokusebenza kabi kwe-erectile, ngakho ukuyeka umkhuba kungase kuguqule ezinye zezinto ezimbi.
Kwabesifazane, ukubhema kungasheshisa inqubo yokuguga kwe-ovarian , okuletha ukuphuma esikhathini sokuqala. Izindaba ezinhle ukuthi uma ushiya masinyane, ungakwazi ukulungisa umonakalo. Ukuphuza ngokweqile kungabangela nezinkinga zokuzala, kokubili amadoda nabesifazane.
Ucwaningo oluningi luye lwabona ukuthi iziphuzo ezimbalwa ngesonto ngeke zidale umonakalo, kodwa ukuphuza ngokweqile kuye kwahlotshaniswa nokubalwa kwezidakamizwa ezincane, ukunyakaza kwesidoda okungenamsoco, nokuma kwesisu okungavamile. Ucwaningo olulodwa lwathola ukuthi ngokuphuza okwedlulele okudliwe ngesonto, izinga lempumelelo ye-IVF lehle.
Amakhemikhali anobuthi at Work
Ingabe umsebenzi wakho uhilela ukuxhumana okusheshayo namakhemikhali anobuthi? Uma kunjalo, ungase ube engozini enkulu yokungabi nabantwana nokunciphisa impilo yesilisa.
Abalimi, abadwebi, ama-varnisher, izisebenzi zensimbi nama-welders baye batholakala ukuthi basengozini yokuzala. Uma umsebenzi wakho uhilela ukuxhunywa kwamakhemikhali anobuthi noma izimo eziphakeme zokushisa, khuluma nodokotela wakho. Kungase kube nezinyathelo ezingaphezulu ongazithatha ukuzivikela.
Ukushisa Okuphezulu
Amazinga okushisa aphezulu ayizindaba ezimbi zesidoda. Cishe uke wazizwa ngalokhu maqondana ne-boxers versus briefs ingxabano. Ukucabangela kwakungababosi bebhokisi, ukungazivimbeli kancane nokuba nokuthuthwa komoya okwengeziwe, kungaholela ekushiseni okushisa okufaka ama-cool testicular namazinga okunempilo okuzala. Ucwaningo alucaci ukuthi amabhokisi noma izikhalazo ziyindaba yini, nakuba egqoke ama-shorts aqinile kakhulu noma izingubo zangaphansi, ikakhulukazi uma ezenziwe ngendwangu engaphefumuleki, ingaba nethonya kumpilo yesilisa.
Imithombo eminingi yokushisa kwesilisa-mbozi ihlanganisa:
- Ukushisa okushisayo noma okugeza okushisayo eside
- Ukuhlala isikhathi esithile isikhathi eside ngemilenze yakho ndawonye (njengomsebenzi wedesksi noma ngenkathi ushayela amabanga amade)
- Ukuhlala ne-laptop kukhokhwa lakho
- Ukushisa izihlalo zemoto
Imiphumela emibi yokushisa ingase ibe nomthelela ohlala isikhathi eside kunalokho ongacabanga ngakho. Isifundo esincane kakhulu sabheka amadoda ahambela i-sauna kabili ngesonto, imizuzu engu-15, esikhathini esingangezinyanga ezintathu. Uma kuqhathaniswa namasampula ezitshalo ezithathiwe ngaphambi kokuhambela kwe-sauna, abacwaningi bathola ukwehla ekubaleni kwesibindi nokuhamba, kanye nesidoda esingaphezu kwe-DNA-ezilimele.
Amadoda asesifundweni aphinde ahlolwe izinyanga ezintathu nezinyanga eziyisithupha ngemuva kokuyeka ukuya e-sauna. I-sperm yezempilo ayitholakalanga ngokuphelele kuze kube izinyanga eziyisithupha emva kokuba amadoda ayeke ukuya emihlanganweni ye-sauna.
Izwi elivela ku-Verywell
Amaphesenti angama-80 emibhangqwana ayokhulelwa zingakapheli izinyanga eziyisithupha, kanti amaphesenti angama-90 azokhulelwa emva konyaka, uma ehamba ngokocansi ngesikhathi esifanele . Uma ungakhulelwa emva konyaka owodwa wokuzama , kufanele ubone udokotela wakho. Uma uneminyaka engama-35 ubudala noma ngaphezulu, kufanele ubone udokotela wakho emva kwezinyanga eziyisithupha zokuzama.
Kodwa-ke, kuthiwani uma unesibonakaliso sokungabikho komuntu ngaphambi konyaka owodwa? Kuthiwani uma usengozini yokungasebenzi?
Uma kunjalo, khuluma nodokotela wakho manje. Udokotela wakho angasebenzisa ukuhlolwa okuyisisekelo kokuzala . Uma konke kubuya okujwayelekile, ungaqhubeka uzama ngokwakho isikhathi eside. Kodwa-ke, uma kunenkinga, uzobe uyibambe ngokushesha, futhi izinkinga zakho zokuphathwa kokwelashwa okuphumelelayo kuzoba ngaphezulu.
> Imithombo:
> Crosnoe LE, Kim ED. "Impikiswano yobudala ekuzalweni kwesilisa." I-Curr Opin I-Gynecol ye-Obstet. 2013 Mar 13. [Epub ngaphambi kokuphrinta]
> Berger, Amanda, Ph.D; Manlove, Jennifer, Ph.D .; Wildsmith, Elizabeth, Ph.D. "Yiziphi Izintsha Ezincane Eziwaziyo - Futhi Angazazi - Ngamaphetheni Wokuzala: Imiphumela Yokunciphisa Ukukhulelwa Okungahlosiwe." Isikhathi esifushane sokucwaninga kwabantwana. September 2012.
> Garolla A, Torino M, Sartini B, Cosci I, Patassini C, Carraro U, Foresta C. "Ubufakazi besimangqamuzana namangqamuzana ukuthi ukusabalala kwe-sauna kuthinta i-spermatogenesis yomuntu" Hum Reprod. 2013, 28 (4): 877-85. i-doi: 10.1093 / i-humrep / i-det020. I-Epub 2013 Feb 14.
> Habbema JD1, Eijkemans MJ2, Leridon H3, iT Velde ER4. "Ukuqaphela usayizi womndeni oyifunayo: iziqalo kufanele ziqale nini? " Uhlehlisiwe . 2015 Sep; 30 (9): 2215-21. i-doi: 10.1093 / i-humrep / dev148. I-Epub 2015 Jul 15.
> K. Mac Dougall, Y. Beyene, RD Nachtigall. "Ukuphazamiseka kwesikhathi: ukungaqondi kahle komthelela wesikhathi sokuzala ngaphambi nangemva kwe-IVF kwabesifazane abakhulelwe ngemva kweminyaka engu-40." Ukukhiqizwa kwabantu. (2012) ini: 10.1093 / humrep / des409 Okushicilelwe okokuqala ku-intanethi: Novemba 30, 2012.